24.02 Giidituur Maarika ja Germaloga

Meie juhendaja Maarika teeb koostööd Germaloga ning eelmine nädal tuli talle grupp Eestis. Ta on neile giidiks terve nädala jooksul, võtab nad vastu lennujaamast ja saadab nad lõpus ära ka. Tal õnnestus saada luba meid kaasa võtta päevatuurile, kus me saime vaadata teda giidimas ning tutvuda saarega. Pidime tasuma päevatuuri eest 50 eur + veinikeldri külastuse eest 38 eur

Startisime kodust hommikul kell 7, et jõuda mööda kiirteed kella 9ks Puerto de la Cruzi. Kohtumispaik oli Alua Tenerife hotelli ees, kus buss võttis peale esimesed inimesed. Buss võttis inimesi peale kokku neljast hotellist, lõpuks oli meid kokku 40in, Maarika pidas väikese kõne, õnnitles meid kõiki EV 108 puhul, vaatasime üle kogu marsruudi ja päevakava. Meie sõit kulges läbi La Orotava linna ( kus me ei peatunud) Teide rahvusparki. Peatusime Mirador de la Bermeja vaateplatvormil.

Restoranis Bambi oli meil 30min kohviku, suveniiripoe ja wc peatus. Edasi oli väike peatus. et imetleda Minas de San Jose kuumaastikku. Sealt jõudsime Roques de Garcia matkaalale, kus on kuulsad Teide kivimürakad ja erilised vaateplatvormid Teide maastikule. Kuulsaimad neist on Roque de Cinchado ja Roque de Garcia. Tõesti olid ägedad. Kes soovis, sai hoopis aega veeta külastuskeskuse kohvikus.

Nüüd ootas meid Bodega Reveron külastus- veinitootja, pereettevõtte, mägedes Vilaflori külas. Vilaflori küla on mega armas, kõrgeimal asuv küla kogu saarel. Siin kasvavad viinamarjad vulkaanilisel pinnasel, palju päikest ja jahedad ööd tagavad veinis hea happesuse. Kohalikud sordid on Listan Negro, Listan Blanco ja Malvasia Volcanica. Erinevalt enamikust Euroopast, ei jõudnud siia viinapuuhaigus Phylloxera, seega kasvavad viinapuud oma juurtel, mis on vägagi haruldane.

Saime degusteerida 3 käigulise lõuna juurde kolme veini ja olid head küll. Tehti ka väike tutvustav ringkäik ning räägiti veinivalmimise protsessist ka pikemalt. Peale lahkumist tegime peatuse ka Pino Gordo juures- suurim kanaari mänd saarel. Kõrgus üle 45m ja ümbermööt üle 9 m. Vanust u 800a. Ka seal sai oma kukrut kergendada, kuna sisse oli seadnud end ehtemüüja, kes võttis ikka päris hea raha tädikestelt oma oliviini ja obsidiaanist käevõrude eest.

Edasi viis buss meid lõunarannikut pidi vaatama Los Gigantese suuri kaljusid -Mirador Archipenque juurde. Sealt edasi koju, päev oli kuum ja päikeseline. Taaskord sai mulle selgeks, et mina pole selliste bussituuride sihtgrupp, aga Maarikat kuulata oli tõeline nauding. Ta rääkis bussis terve päeva ning hiljem saime teada, et eestlane tahabki oma raha eest saada maksimumi ega rahuldu vähemaga. Teised rahvused ei vajavat nii palju juttu. Maarika hääl oli malbe, rahulik, selge, mõnus.

Ta rääkis tõesti paljust. Lisaks kõikide vaatamisväärsuste tutvustamisele saime kuulda ka saare loodusest, faunast, kliimavööndidest, guantsidest, veesüsteemidest, tormidest, tulekahjudest, kanaari mändidest, turismiajaloost, vaaladest ja maksusüsteemist. Tegin hulganisti märkmeid ja paneksin kirja ka huvitavamad faktid siia.