24.02 Giidituur Maarika ja Germaloga

Meie juhendaja Maarika teeb koostööd Germaloga ning eelmine nädal tuli talle grupp Eestis. Ta on neile giidiks terve nädala jooksul, võtab nad vastu lennujaamast ja saadab nad lõpus ära ka. Tal õnnestus saada luba meid kaasa võtta päevatuurile, kus me saime vaadata teda giidimas ning tutvuda saarega. Pidime tasuma päevatuuri eest 50 eur + veinikeldri külastuse eest 38 eur

Startisime kodust hommikul kell 7, et jõuda mööda kiirteed kella 9ks Puerto de la Cruzi. Kohtumispaik oli Alua Tenerife hotelli ees, kus buss võttis peale esimesed inimesed. Buss võttis inimesi peale kokku neljast hotellist, lõpuks oli meid kokku 40in, Maarika pidas väikese kõne, õnnitles meid kõiki EV 108 puhul, vaatasime üle kogu marsruudi ja päevakava. Meie sõit kulges läbi La Orotava linna ( kus me ei peatunud) Teide rahvusparki. Peatusime Mirador de la Bermeja vaateplatvormil.

Restoranis Bambi oli meil 30min kohviku, suveniiripoe ja wc peatus. Edasi oli väike peatus. et imetleda Minas de San Jose kuumaastikku. Sealt jõudsime Roques de Garcia matkaalale, kus on kuulsad Teide kivimürakad ja erilised vaateplatvormid Teide maastikule. Kuulsaimad neist on Roque de Cinchado ja Roque de Garcia. Tõesti olid ägedad. Kes soovis, sai hoopis aega veeta külastuskeskuse kohvikus.

Nüüd ootas meid Bodega Reveron külastus- veinitootja, pereettevõtte, mägedes Vilaflori külas. Vilaflori küla on mega armas, kõrgeimal asuv küla kogu saarel. Siin kasvavad viinamarjad vulkaanilisel pinnasel, palju päikest ja jahedad ööd tagavad veinis hea happesuse. Kohalikud sordid on Listan Negro, Listan Blanco ja Malvasia Volcanica. Erinevalt enamikust Euroopast, ei jõudnud siia viinapuuhaigus Phylloxera, seega kasvavad viinapuud oma juurtel, mis on vägagi haruldane.

Saime degusteerida 3 käigulise lõuna juurde kolme veini ja olid head küll. Tehti ka väike tutvustav ringkäik ning räägiti veinivalmimise protsessist ka pikemalt. Peale lahkumist tegime peatuse ka Pino Gordo juures- suurim kanaari mänd saarel. Kõrgus üle 45m ja ümbermööt üle 9 m. Vanust u 800a. Ka seal sai oma kukrut kergendada, kuna sisse oli seadnud end ehtemüüja, kes võttis ikka päris hea raha tädikestelt oma oliviini ja obsidiaanist käevõrude eest.

Edasi viis buss meid lõunarannikut pidi vaatama Los Gigantese suuri kaljusid -Mirador Archipenque juurde. Sealt edasi koju, päev oli kuum ja päikeseline. Taaskord sai mulle selgeks, et mina pole selliste bussituuride sihtgrupp, aga Maarikat kuulata oli tõeline nauding. Ta rääkis bussis terve päeva jooksul ning hiljem saime teada, et eestlane tahabki oma raha eest saada maksimumi ega rahuldu vähemaga. Teised rahvused ei vajavat nii palju juttu. Maarika hääl oli malbe, rahulik, selge, mõnus.

Ta rääkis tõesti paljust. Lisaks kõikide vaatamisväärsuste tutvustamisele saime kuulda ka saare loodusest, faunast, kliimavööndidest ( meie läbisime 5 kliimavööndit 6-st) guantsidest, veesüsteemidest, tormidest, tulekahjudest, kanaari mändidest, turismiajaloost, vaaladest ja maksusüsteemist. Tegin hulganisti märkmeid ja paneksin kirja ka huvitavamad faktid siia:

• Alexander von Humbolt- mees, keda lummas selle saare taimkate ning pani paika siinsed kliimavööndid

• kohalikud elavad põhjaosas, mägedes, külades ja pealinnas. Kodude väiksed aknad aitavad hoida talvel sooja ja suvel jahedust, puudub küttesüsteem, kasutavad niiskuseimajat ja sooje riideid

• kliima põhimõjutaja on Aafrika looderannikult tulev Kanaari hoovus, mis jahutab suvel ja hoiab talved soojad, ookena alati 18-24 kraadi

• Tenerife on kõrgeima reljeefiga, tänu millele pilvisus ei ilmne kunagi üle kogu saare, kuskil on alati päike

• Neil on vihmapühad, antakse tormihoiatused on kolmes värvitoonis. Punase värvi korral sajab tunnis alla 100 l vett.

• kui mägedes lumi, siis maanteed pannakse kinni, kuna talverehve ei ole. 1200-1400m kõrguselt algab lumi.

• 88% veest saarel tuleb loodusliku vee arvelt. On loodud mägede sisse veegaleriid 1100-1500m kõrgusel, kuhu kogutakse maa-alune vesi tunnelite kaudu. Saarel ei ole jõgesid ega järvi, seega vihmavesi tuleb maa seest nö välja kaevata. Siin saarel on kanaaride pikim galerii-üle 5km, Kokku neid saarel 1051tk. Palja silmaga neid ei näe, sisenemine sinna keelatud , kuna seal puudub hapnik. Suurtest galeriidest juhitakse vesi veehoidlatesse, mida me saame saarel kohata mitmeid. Nii saadakse joogivett ja põldude niisutusvett.

• kraanivett võib juua, on magestatud, aga ei ole hea maitsega

• banaaniistandustes võib kasutada vett, aga tomati ja maasika jaoks kanaari vesi ei sobi

• 2023a oli väga suur tulekahju, 10% saarest põles. Saadi kustu 3 kuuga, evakueeriti kõik elusolendid, oli tahtlik süütamine. Kalifornia mänd hävis, aga kanaari männid kõik elasid selle kurja üle tänu oma vastupidavale koorele. Kahju oli 80 miljonit.

• saarel elavad vaid küülik, uluklammas ehk muflon ja siil. On tuvid, ronk ja musträstas, kanaarilinnud. 5 liiki sisalikke. Ei ole mürgiseid loomi.

• turismi tõid siia 19 saj lõpp inglased, Puerto de la Cruzi. Peamine saarel ongi turism ja teenindus, järgneb põllumajandus, ehitus ja kinnisavarasektor

• 12000ha on saarel banaaniistanduste all, papaya ja viinamari kokku 12000ha, tomat 5000ha, lõikelilled 350ha. Siit korjatakse ka draakonvili ja mustikaid.

• Lõuna turismile pani aluse üks rootslane, kellel oli reuma ja sclerosis multiplexis. Temast tehti dokumentaalfilm- Päikese tervendav mõju. Kuna ta tervis paranes 3 kuuga täielikult Los Cristianose heas kliimas ja ta hakkas kõndima

• 60ndatel avati esimene sanatoorium Los Cristianoses

• Turism on saarel alles noor, enne koroonat käis 16 milj. turisti, peale pandeemiat 5 milj. Tänaks õnneks seis taastunud.

• aastas käib saarel u 30 000 eestlast, 67% paketireisija. valdavalt puhkavad lõunas. Soomlased aga põhjas.

•