25.02 Alcala matk

Täna oli mul väike matkapäev rannikul. Põhieesmärk oli leida loodulikud basseinid, mida on loode pool mitmeid. Võtsin suuna 19km kaugusel asuvasse Alcala linna. Sõitsin mööda paljudest suurtest banaaniistandustest- need on nii ägedad! Parkisin auto ning asusin rännakule. Linn ise on armas väike rannikuküla, mille lähedal leidub mitmeid looduslikke laavakivist basseine. Kuna oli tugev tuul ja punased lipud lehvisid, siis vette minek paraku oli keelatud.

Eriliselt jäid teekonnal silma krabid, kivirullijad, suured tamariski puud ja Kanaari piimalilled.

Kirjutan siia vahele ka veidi eluolust. Parkimine on üldiselt tasuta, aga kohta saada on sageli piinarikas, samuti tuleb valvsalt jälgida parkimiskorraldust- su auto võidakse ära viia juba enne kui oled jõudnud teha 30 sammu. Trahvid on korralikud.

Teed on heas seisukorras, ka mägedes on väheseid kohti, kus asfaltkate jätab soovida. Teno piirkond on väga kitsas, mujal saab hakkama. Eile bussituuril paljureisinud vanemad prouad ütlesid, et nad pole sellist adrenaliini nagu Teno rajal Mascasse kuskil varem tundnud.

Päeva lõpetasin El Duque rannas ujumisega- kuigi seal lehvis punane lipp, siis inimesed olid siiski vees ja lasid lainetel end solgutada. Läksin vette ühes nurgas, kus oli veidi rahulikum, aga laine oli tõesti tugev. Ma ei imesta, et siin saarel nii palju õnnetusi seoses veega juhtub. Ega see väga tark tegu vette minna mul polnud

Jalutasin veel veidi Playa de Americas- väga särav meelelahutus-ja shopingu piirkond, kus elu käib 24/7, kõik sillerdab ja on tuledes.

Homseks on saanud saarestik tormihoiatuse- tugevad puhangud, vihm ja äike. Juba öösel oli kuulda lendamas helikoptereid, kes ilmselt on päästetöödel

Kaliima kestis ka täna, oli väga soe ja lämbe. Õhtul aga oli näha, et see on oluliselt taandunud, kuna esimest korda oli meie terassilt näha väga selgelt La Gomera tulesid ja majakat.