9.03 Carachico ja Icod de los Vinos

Tõusime hommikul palju varem kui tavaliselt Viimane nädal oleme tegelnud ka rohkem Maarika ülesannete kirjaliku vormistamisega. Päevad on mul endiselt siin pikad, toimekad - peale hommikusööki kodust välja ja pimedas alles tagasi. Rihm on veidi maas küll ja nüüd tunnen, et peaks laskma kehal veidi puhata ka. Aga no nii põnev ja mõnus on, ei taha sekunditki raisata! Pidevalt tulvab minust ikka tänutunne kogu selle võimaluse eest ning kuigi koduseid tahaks muidugi juba näha, siis tunnistan- ma võiks siia jäädagi!

Asusime teele mööda lääneranniku mägiseid teid põhjarannikule. Külastamata on veel sealsed olulised linnad- Carachico ja Icod de los Vinos

Kõigepealt parkisime oma auto Drago de Icod de los Vinos tasulisse maa-alusesse parklasse. Pilet botaanikaaeda maksis 5 eur. Sealne 1000a draakonipuu Drago Milenario on kindlasti kohustuslik vaatamine. Tõesti muljetavaldav puu. Pargis kulus meil uudistamiseks umbes tunnike, seal on ka huvitavad infotahvlid, erinevad Kanaari saarte taimed, kaunis vaade ookeanile, kohvik, jalutusrajad ning väike ravimtaimede aiake. Päris huvitav oli vaadata ja nuusutada suuri karri, oregano, tüümiani, kaneeli ja salvei põõsaid.

Edasi läks Anna külastama kõrvalasuvat liblikamaja Mariposa del Drago ning mina jalutama vanalinna. Leidsin ilusa vaateplatsi Mirador Gratuito del Drago Milenario, kust on samuti super vaade selle võimsale puule. Parasjagu oli seal väike laat ja mõnus sumin. Mind hämmastas seal kasvav tarbe-kruvipuu ehk tarbepandan. Sellist puud ma pole elus varem näinud- palmi meenutav igihaljas puu, mis võib kasvada kuni 20m. Tema vili on sarnane ananassile ning on ka söödav, kuigi ei pidavat väga maitsev olema.

Kogu linn jättis mulle väga hea mulje.

Edasi sõitsime 6km kaugusel olevasse Garachico linna- kunagine saare tähtsaim sadamalinn. Linna kutsutakse ka saare kõige õnnetuma ajalooga asulaks. 1645a detsembris olid tugevad vihmasajud ning mägedes toiminud maalihkest sai alguse linna hävitav katastroof. Hiiglaslik rusuvool mattis enda alla sadama ja tappis sadu inimesi. Õnneks linn ja sadam taastati, kuni 1706a purkas üks saare vulkaanidest Vulcano Negro ning saatis teele laavavoolu linna suunas. Õnneks oli laavavool sedavõrd aeglane, et inimesed said pakku, kuid linna ja sadam taas hävines.

See oli ka põhjuseks, miks uus sadam rajati itta Santa Cruzi, pealinn koliti La Lagunasse.

Jalutasime pikalt mäsleva ookeani ääres kaunil promenaadil ning külastasime vanalinna. Kahjuks olid sealsed tuntud loodulikud basseinid El Caleton taas lindiga piiratud.

Tegime peatuse ja õhtusöögi Puerto de la Cruzis, kuid olla oli päris tuuline ja külm , seega suundusime kodu poole. Mööda kiirteed on Costa Adejesse sealt tund aega sõitu